Meediakajastused
Sellelt lehelt leiad ülevaate olulistest meediaväljaannetest ja intervjuudest, mis käsitlevad minu tegevusi ja arvamusi psühholoogia valdkonnas.
Südame ja teadmistega laste eest: Reet Montoneni mälestusfondi stipendiumi pälvis Iiris Velling (30.12.25)
Reet Montoneni mälestusfondi stipendiumi pälvis kliiniline lastepsühholoog Iiris Velling, keda tunnustati silmapaistva erialase tegevuse ja ühiskondliku panuse eest laste ja noorte vaimse tervise edendamisel.
Delfi: Noorte vägivallateod on silmatorkavalt sagenenud kolmes maakonnas (12.12.25)
Selle nädala Maalehes ilmus lugu sellest, kuidas tänavu kevadest on Märjamaa lähedal elav vanaproua kannatanud varateismeliste pidevate solvangute all. Kliiniline psühholoog hoiatab, et selliseid juhtumeid ei tohi tähelepanuta jätta, sest noorte tõsised kuriteod saavadki alguse lihtsamatest juhtumitest.
Maaleht: Noored mõnitasid korduvalt eakat naist. Psühholoog: suuremate kuritegude ära hoidmiseks tuleb kohe sekkuda (11.12.25)
Tänavu kevadest on Märjamaa lähedal elav vanaproua kannatanud varateismeliste pidevate solvangute all. Kliiniline psühholoog hoiatab, et selliseid juhtumeid ei tohi tähelepanuta jätta, sest noorte tõsised kuriteod saavadki alguse lihtsamatest juhtumitest, näiteks pikema aja jooksul kellegi suunas lendu lastud roppudest hüüdnimedest.
Delfi: Eesti ütleb sotsiaalmeedia vanusepiirangule „ei“. Teadlased: paanika asemel on vaja tõenduspõhisust (07.12.25)
Lastepsühholoog Iiris Velling märkis, et kuni lapsi ei suudeta piisavalt jõustada ja toetada, tuleks nende ligipääsu sotsiaalmeediaplatvormidele piirata. Seni, kuni puuduvad riiklikud või platvormi regulatsioonid, vastutavad laste sotsiaalmeediakasutuse eest eeskätt nende vanemad.
Delfi: INTERVJUU | Kliiniline psühholoog Iiris Velling: uhuuterapeudid võivad patsienti tõsiselt kahjustada (31.11.25)
Tõendamata meetodit kasutava terapeudi juures käiva patsiendi probleem võib jääda lahendamata, kuid halvimal juhul võib sellest kujuneda sõltuvus, kus klient jääbki terapeudi juures käima, mõistmata, et ei osta oma raha eest mitte ravi, vaid lihtsalt südamlikku ärakuulamist, hoiatab kliiniline psühholoog Iiris Velling.
Arvamusfestival 2025: Vanematega kohtupinki – digilaste tulevik? (14.08.25)
Internetti jõuab aina enam postitusi ja pilte lastest. Kuigi esmapilgul paistab tegemist olema süütu jagamisega, kaasnevad sellega mitmed ohud. Mida teada laste õigustest ning kuidas neid internetis tõhusalt kaitsta? Võtsime teema koos valdkonna ekspertidega luubi alla tänavuse Arvamusfestivali arutelul.
ERR: Tervisekassa rahastusest ei piisa kliiniliste psühholoogide kulude katmiseks (20.05.25)
Kliiniliste psühholoogide kutseliidu asejuht Iiris Velling täheldas, et tervisekassa pakutav hind ei kata ära psühholoogide tegelikku kulu.
“Kui inimesed osutavad tasulist teenust, on üks hind ja tervisekassa poolt pakutav hind on teine. Kui vaadata seda vahet, siis reaalsuses tervisekassa poolt pakutavad hinnad ei kata ära seda kulu,” rääkis Velling.
ERR: Kliiniliste psühholoogide väljaõppe rahastamine seisab savist jalgadel (20.01.25)
Kuigi Eestis on suur puudus kliinilistest psühholoogidest, ei ole nende väljaõpe senini jätkusuutlikult rahastatud. Nii näiteks ei tasu õppuril kutseaasta jooksul olla pikalt haige ega suunduda vanemapuhkusele ning psühhoterapeudiks soovijad peavad olema valmis maksma üle 6000 euro omast taskust.
ERR: Tervisekassa rahastusest ei piisa kliiniliste psühholoogide kulude katmiseks (21.06.24)
Kliiniliste psühholoogide kutseliidu asejuht Iiris Velling täheldas, et tervisekassa pakutav hind ei kata ära psühholoogide tegelikku kulu.
“Kui inimesed osutavad tasulist teenust, on üks hind ja tervisekassa poolt pakutav hind on teine. Kui vaadata seda vahet, siis reaalsuses tervisekassa poolt pakutavad hinnad ei kata ära seda kulu,” rääkis Velling.
Vikerraadio: Iiris Velling: inimene ise vastutab, kelle juurde ta vaimset abi läheb otsima (08.04.24)
Eestis tegutseb vaimse tervise spetsialistidena hulk inimesi, kellel puudub erialane haridus ning kelle pakutavad ravimeetodid on parimal juhul küsitavad. Kas tänapäeval võib terapeudina tööle asuda ükskõik kes või toimub sel alal ka mingi kontroll, küsime kell 7.35 Iiris Vellingult Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidust.
Delfi: Kui terapeut ei tea, mida teeb, võivad inimese sümptomid võimenduda (03.06.23)
„Nii kolleegide kui enda töös on tegelikult olnud neid juhtumeid, kus inimene on käinud kontrollimata mõjuga teraapias, kus on kasutatud teadmata meetodeid, ja inimesel on sümptomid süvenenud,“ tõdeb kliiniline psühholoog, kliiniline lapsepsühholoog ja Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse esimees Iiris Velling.
Sõlmiti tervishoiuvaldkonna kollektiivleping (23.01.23)
Arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit, õdede liit ja kliiniliste psühholoogide kutseliit töötajate esindajatena ning haiglate liit ja kiirabi liit tööandjate esindajatena allkirjastasid täna uue kollektiivlepingu aastateks 2023–2024, mis parandab arstide, õdede, hooldajate ja teiste meditsiinispetsialistide töö- ja palgatingimusi ning tagab tervishoius töörahu.
Terevisioon: Kes on terapeut? (10.02.22)
Kes võib Eestis terapeudina tegutseda ja kuidas inimene aru saab, millisel terapeudil on teadmised ja oskused, et teda aidata, arutavad kliinilised psühholoogid Anna-Kaisa Oidermaa ja Iiris Velling.
